Kihelkondlikud ehted



Põhja-Eesti tüüpi prees, Käina kihelkond
HKM5871

20. saj lõpus kündmisel leitud prees Käina vallast, Nõmme külast, Posti talust.








Tinuline
14-15 saj, Eesti maaleid, inimest kaitsev ehe. Noorik käinud ees, kui kilin ja kolin (Manninen, 1927:245).


Pidulike punaste vaipseelikute allserva kaunistused, mida said lubada endale ainult jõukad. Algselt tinast valatud plaadikesed. Tinulised pandi riide peale ritta, öösidest juhiti läbi nöör, mis teise niidiga plaatide vahelt riide külge õmmeldi.


Tinulisi saab kanda ka kaelaehte või käeketina.

Valmistatud hõbedast.







Pärnu tüüpi silmadega prees erakogu

Lame vanikprees, mille nurkades on veinipunased klaaskivid.

Silmadega preesid olid levinud üle Eesti, kihelkonniti erineva teostusega.Leiud on pärit: Muhu, Vormsi, Pöide, Ridala, Hanila, Mihkli, Audru, Tõstamaa, Pärnu, Tori, Vändra, Juuru, Kose, Türi, Paistu.Valmistatud hõbedast.


Põltsamaa tüüpi prees


Vanim dateeritud Põltsamaa tüüpi prees. Valmistatud 1789. aastal Paide meistri Christian Rottermanni (tegutses 1789 – 1808) poolt. Täpseid vasteid originaalmaterjalis ei leidu. Ehe on valminud Kattenbergi mustriraamatu järgi.

Prees on valmistatud hõbedast.

Leiud on pärit: Põltsamaa, Vastseliina, Urvaste, Kambja, Tartu, Äksi, Kodavere, Palamuse, Torma, Laiuse, Simuna, Väike-Maarja, Jõhvi, Viru-Jaagupi, Haljala, Ambla, Kuusalu, Kose, Jüri, Jõelähtme, Tallinn, Anna, Paide, Peetri, Koeru, Türi, Pilistvere, Kolga-Jaani, Kursi, Rannu, Helme, Karksi, Viljandi, Suure-Jaani, Kõpu, Vändra, Rapla, Nissi, Vigala, Pärnu-Jaagupi, Tori, Saarde, Pärnu, Martna, Mihkli, Audru, Tõstamaa. Preesi suurus on 8,5 cm.

Põhja-Eesti tüüpi prees
erakogu

Lame sakilise servaga 18.-19. saj sõle alaliik.


Vanim leid on 18. saj algusest ripapsmüntidega prees. Tavaline Põhja-Eesti tüüpi prees võrreldes Lõuna-Eesti preesiga on väiksem ja askeetlikum. Prees on valmistatud hõbedast. Suurus 3,8 cm.

Leiud on pärit: Rõuge, Karula, Puhja, Vigala, Martna, Ridala, Haapsalu, Noarootsi, Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Rapla, Tallinn, Jõelähtme, Kuusalu, Jüri, Juuru, Kose, Vändra, Türi, Pilistvere, Anna, Järva Madise, Ambla, Kadrina, Haljala, Rakvere, Viru Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara, Iisaku, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Koeru, Põltsamaa, Laiuse, Paide, Peetri, Järva-Jaani, Kihnu, Muhu, Jaani, Karja, Vormsi, Pühalepa, Käina, Emmaste.

Silmadega preesi leiud on pärit: Reigi, Emmaste, Pühalepa, Vormsi, Jämaja, Pöide, Muhu, Harju-Risti, Harju-Madise, Hageri, Rapla, Pärnu-Jaagupi, Jõelähtme, Jüri, Kuusalu, Harju-Jaani, Kose, Ambla, Kadrina, Haljala, Viru-Nigula, Rakvere, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku.










Akantuse prees
erakogu

Akantuse motiiv on väga vana. 18. saj lõpul ja 19. saj alguses oli armastatuim prees.

Paljudel leidudel on märgid kuldamisest ja lisandiks ripatsmündid või klaashelmes. Prees on vähemlevinud. Prees on valmistatud hõbedast. Suurus 3,2 cm. Soovi korral saab preesi väärtustada mündi, klaashelme või muu kaunistusega.

Leiud on pärit: Muhu, Jüri, Harju-Madise, Anna, Pärnumaa, Jõelähtme, Kadrina, Rakvere, Tõstamaa, Harju-Jaani, Simuna, Kuusalu, Pilistvere, Keila, Kose, Pühalepa, Vormsi, Rõuge, Viljandi, Pöide, Iisaku.





Väike Setu kuhiksõlg

Tellimusel valmistan kihelkondlikke kuhiksõlgi.





Pärnu tüüpi prees (19.saj)
erakogu

Pärnu tüüpi preesi teeb eriliseks teeb asjaolu, et preesi vorm on vana ja restaureeritud.

Pärnu tüüpi preesi eripäraks on ülestõstetud keskosa, millel puudub iluvits.

Prees on valmistatud hõbedast suurusega 5 cm.

Leiud on pärit: Pilistvere, Kolga-Jaani, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Vigala, Märjamaa, Kullamaa, Mihkli, Hanila (Varbla), Audru, Tõstamaa, Häädemeeste, Saarde, Kuusalu, Laikse, Viljandi, Kambja, Põltsamaa, Muhu, Käina, Kihnu.


Hiiumaa kihlasõlg
ERM A509:49

Sõlg Hiiumaa, Pühalepa kihelkonnast, Kassari saarelt (17. saj?).

Leitud kündmise käigus Sulli talu umbaiast.

Tegemist on kihlasõlega, mis oli populaarne just keskajal kogu skandinaavias. Seda sõlge kandsid nii mehed kui naised. Sõle romantiline motiiv on käte vahel asetsev süda, mis sobib tähistama liitu, kokkuhoidmist jms.

Kihlasõg on valmistatud hõbedast. Suurus 2,5 cm. Sõle taha on võimalik graveerida pühendus.


Kuusalu kihlasõlg
ERM A509:587

Sõlg Harjumaalt, Kuusalu kihelkonnast (17 saj?).


Käistel on kujutatud murtud südame lille motiivi. Samuti on tegu kihlasõlega, mida kannavad nii mehed kui naised.

Kihlasõg on valmistatud hõbedast. Suurus 2,5 cm. Sõle taha on võimalik graveerida pühendus.





Kihlasõrmus

Kihlasõrmus oli levinud keskajal.

Valmistatud hõbedast.















Romantiline vanikprees
(18.-19. saj)
erakogu

Vanikpreese valmistasid Tallinna ja Rakvere meistrid.


Paljudel leidudel on märgid kuldamisest. Preesi suurus 3cm.

Leiud on pärit: Haljala, Kadrina, Rakvere, Vormsi, Kuusalu, Harju-Jaani, Väike-Maarja, Viru-Nigula, Pärnu-Jaagupi, Iisaku, Lüganuse, Koeru, Anna, Laiuse, Kambja.


Südamekujuline sõlg (16.-19. saj)
erakogu

Südamekujuliste sõlgede arheoloogilised leiud on pärit Suure-Jaanist ja Pärnu-Jaagupist.

Hilisemad leiud on pärit: Kursi, Äksi, Tartu, Võnnu, Kambja, Kanepi, Otepää, Rõngu, Rannu, Tarvastu, Paistu, Viljandi, Suure-Jaani, Keila, Jüri, Jõe-Lähtme, Tallinn, Põlva, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge, Järva-Madise, Väike-Maarja, Rakvere, Viru-Nigula, Lüganuse, Iisaku, Põltsamaa, Peetri, Räpina, Kihelkonna, Jämaja, Anseküla, Jaani, Pöide, Karja, Valjala, Püha, Kaarma, Emmaste.

Südamekujulisi sõlgi kandsid nii mehed kui naised. Soovi korral saab sõlge väärtustada klaashelme või muu kaunistusega. Suurus 4cm x 2,5cm.



















Kannaga raha
Auhinnatud töö Haapsalu meene konkursil 2009.a.
Kaelaehe Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil.

Roosaken on päikese ja valguse sümbol. Roosaken on gooti ja romaani stiilile omane (va Inglismaal) ja paikneb tavaliselt kiriku portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas.

Ehe on valmistatud hõbedast, suurus 3cm.











Kodaratega raha
Auhinnatud töö Haapsalu meene konkursil 2009.a.
Kaelaehe
Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil.
Valmistatud hõbedast.











Haapsalu prees
Auhinnatud töö Haapsalu meene konkursil 2009. a.
Prees on valminud Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil. Roosaken on päikese ja valguse sümbol.

Valmistatud hõbedast.






Haapsalu neljasilmaline prees

Prees on valminud Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil. Roosaken on päikese ja valguse sümbol. Valmistatud hõbedast.


















Krõllid ehk hõbehelmed
erakogu

16. saj – 20.saj alguseni on krõll olnud väga armastatud kaelaehe.

Leiud on pärit Kesk-Eestist Annast Lõuna-Eestini, Pärnu-Jaagupi, Kablima väljakaevamised ja Suure-Jaani maaleiud 15.-16. saj.

Kandjat kaitses krõll halvaütlemise ja –vaatamise eest. Metsa minnes hoidis ussi eest. Krõlle võib kanda mitmet moodi – nii üksikult kui terve keena erisuuruste krõllidega. Krõlle saab kanda nii paela kui hõbeketi otsas.

Krõlle on kolmes suuruses: 1,5 cm, 2,5 cm ja 3,3 cm. Krõllidele on võimalik graveerida kihelkondlikud mustrid.






















Vaata ka

NÄITUSED
MUSEAALIDEST INSPIREERITUD EHTEID
VALMIMISEL JA VALMINUD EHTED