VALMINUD JA VALMIMISEL EHTED
Saaremaa varajane kuhiksõlg (19 saj I pool)
Varajased
Saaremaa kuhiksõled on kaunistatud lillornamendiga, hilised geomeetrilise
tähtkirjaga. Enamasti lääne-kihelkondadest pärit Saaremaa kuhiksõlgedel
puuduvad ääre- ja suuvitsad ning väljapoole pööratud serv. Sõle serva kaunistab
enamasti kuppude rida.
Originaali
taha on kraabitud kiri „TOHVRI REDO 1833“, kuhiksõle diameeter 61 mm.
Leiukoht teadmata (Saaremaa) 1833?
AM 7994
Ülemine rida: Pöide, Pöide
Alumine rida vasakult: Mustjala, Karja
Põhja-Eesti tüüpi prees, Rumpo küla, Vormsi (18 saj I pool)
Maaleid, katke ehtest. Erakogu, hõbedast. Algselt kullatud.
Kihme aardeleid, Järva-Madise kihelkond (16. saj)
Hõbekrõllidest ja -ripatsitest kaelakee Liivi sõja aegsest Kihme aardest (Järva-Madise kihelkond).
"Rahakettide külge kinnitati enamasti reljeefse dekooriga ripatseid. Eriti levinud olid ümmargune või ruudukujuline ripats, mida dekoreeris reljeefne jooksva ratta motiiv. Vähem on leitud kiirtega päikese taolise keskmotiiviga kolmiksiirukujulisi ripatseid või ristatud nooltele asetatud südamega nelinurkseid ripatseid." Kaalu Kirme, "Eesti rahvapärased ehted".
Eve Valperi joonistus "Arad teed ja salateed: Järvamaa kohapärimus", EKM 2004.
Vaesemehe hõbe
17. sajandil olid tinakaunistused nii olulised, et Saaremaa mõisateenijate palgas oli kuni 4 naela tina. 19. sajandi alguses kandsid tinulistega kaunistatud vaipseelikuid Mulgi pruudid.
Ants Viires, Eesti Rahvakultuuri leksikon.
Valmistatud hõbedast. Leid Vormsist, tinaehe (erakogu).
Muhu prees "kividega sõlg"
Kuuesilmalise vahevormi kirjeldus: suuvitsaga prees, iseloomulik ehetele on neljalehelised lillemotiivid, kuusevõra meenutavad puntsidega löödud jäljed ja samuti ka kuueharulise tähe motiiv. Muhu preesi on raske ühte või teise rühma paigutada.
Loodud inspireerituna muuseumi ehetest ERM A 1020:132 ainetel
Rahadsõ
Rahadsõ - kahe keti vahele kinnitatud väikesed rahad. 20. saj alguses levinud rahakee, kus kasutati käibelt kadunud hõberaha.
Ripatsleht
Lehekujulisi ripatseid kanti krõllidest kees või üksikuna. Levinud Setumaal, Simunas. Kiigele minnes pandi kindlasti ripatslehed kaela. 19. saj I pooles levinud ehe.
Kätega sõrmus
Eesti kätega sõrmuste ajalugu algab 17. sajandist. Kuldamisjäljed sõrmusel viitavad 18. sajandi algusele. Nimi NUCKÖ muuseumiesemel tähendab, et ese on kogutud arvatavalt Noarootsist, kuid pärineb Hiiumaalt või on kaheldud, kummast kohast see asi pärit on. Sõrmus on tuntud kihlasõrmuse nime all. Kätega sõrmuseid on kasutatud ka laulatusel.
Originaal on kullatud hõbe.
Loodud inspireerituna muuseumi ehetest ERM A 1020:119 ainetel
Põhja-Eesti tüüpi prees, Hiiumaa (18. saj algus)
Lame sakilise servaga 18.-19. sajandi sõle alaliik. Vanim leid on 18. sajandi algusest ripatsmüntidega prees. Märgid preesi kuldamisest viitab 18. sajandi algusesse. Harvaesinevate nupukestega kaunistatud volüümikas prees.
Nimi NUCKÖ-DAGÖ muuseumiesemel tähendab, et ese on kogutud arvatavalt Noarootsist, kuid pärineb Hiiumaalt või on kaheldud, kummast kohast see pärit on.
Leiud on pärit: Rõuge, Karula, Puhja, Vigala, Martna, Ridala, Haapsalu, Noarootsi, Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Rapla, Tallinn, Jõelähtme, Kuusalu, Jüri, Juuru, Kose, Vändra, Türi, Pilistvere, Anna, Järva-Madise, Ambla, Kadrina, Haljala, Rakvere, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara, Iisaku, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Koeru, Põltsamaa, Laiuse, Paide, Peetri, Järva-Jaani, Kihnu, Muhu, Karja, Vormsi, Pühalepa, Käina, Emmaste.
Loodud inspireerituna muuseumi ehetest ERM A 1020:121 ainetel
Originaal: kullatud hõbe
Valmistatud hõbedast
29. oktoobril 2014 külastas Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi kroonprintsess Victoria ja Tema Kuninglik Kõrgus prints Daniel Eesti Rahva Muuseumi.
234 eset jõudsid Rootsist tagasi koju, ERM-i.
Helgi Põllo arvamus ehtest:
See prees iseloomustab arvatavalt Hiiumaal elanud rootslaste, just Kärdla eestlaste ehtevalikut. Nimelt saadeti juba 1810. aastal seoses Kärdla mõisa rajamisega saarelt Vormsisse, Noarootsi ja Haapsalusse 27 Rootsi perekonda. Ilmselt oli see prees väljarännanutega kaasas. Kas punane lint oli algselt preesi küljes või kasutati seda kaeluse ilustusena, ei oska öelda, kuid punased paelad kuuluvad tollase pidupäevase riietuse juurde, niipalju kui seda Schlichtingi piltidelt aimata saab.
Üldse saadeti Hiiumaalt Lääne-Eestisse ca 300 Kärdla rootslast, mistõttu moodustas nendega kaasa läinud vara üsna tähelepanuväärse osa uue koha vanavarast. Sarnase preesi on üks hiidlane enne sõda Kärdla lähedalt maa seest leidnud ning see on pärast aastaid Rootsis viibimist taas saarele jõudnud. Nii võib arvata, et selline lihtne preesi tüüp oli Hiiumaal laialt levinud, kuid rahade ja paela lisamine muutsid ehet suursugusemaka ja värvikamaks.
Kaalu Kirme arvamus:
Prees on stiili ja võtete järgi valmistatud Tallinna meistri poolt. 18. sajandile viitab algne kuldamine ja kupud kompositsioonis. Meistrimärki nii varastel talurahvaehetel muidugi ei ole.
Kaelahelmed
Lõpuks ometi on võimalik tellida kurguhelmeid diameetriga 8 ja 10 mm. On olemas Eesti rahvariiete triipudes esinevad värvid: valge ahhaat, must ahhaat ehk oonüks, roheline ahhaat erinevates varjundites, sinine lasuriit ja pruunikaspunane karneool. Kaunistuseks sobivad mündid, krõllid või kodarraha.
Kui peresse sündis tüdruklaps, oli tema esimeseks ehteks kurguhelmed. See oli erilise vaesuse märgiks, kui tütarlapsel puudusid kurguhelmed. Kurguhelmeid ei pärandatud, nendega mindi teise ellu edasi.
Kodarraha 18.-19.saj.
Kodarraha (kodaratega raha) on eriline eestipärane ehe, mida mujal ei tunta. See koosneb suuremast hõbemündist ja selle ümber moodustunud laiast täiendavast azuursest raamistusest, mis enamasti meenutab kodaraid. Kaalu Kirme "Eesti rahvapärased ehted" 2002.
Erakogu
Variatsioonid rahadega
Erinevatel perioodidel tellija poolt toodud rahad ja meenemündid. Rahadele on lisatud raamistik või kodarad, mille tulemusel on võimalus ehetena kanda nii argi- kui pidupäeval.
Püha kihelkond, Saaremaa
Püha, Mustjala ja Karja kihelkonnas abude külge õmmeldud kaunistused. Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos. Malid valati "maatertinast" mis olevat ere ja haljas. Kui malid tuhmusid, siis valati need ümber. Valmistatud hõbedast 925.
Foto raamatust "Eesti rahvariiete ajalugu", Ilmari Manninen lk 261
1. Karja
2.-3. Püha
4.-5. Mustjala
Südamekujuline vitssõlg (16.-19. saj), Saaremaa (Anseküla, Karja)
Südamekujulisi sõlgi kandsid nii mehed kui naised.
Vitssõlg Pärlmutter (19. saj?, Kihelkonna)
Sõle vits on valmistatud hõbedast. Pärlmutrist vitssõle leiukohad: Kihelkonna, Püha, Anseküla.
ERM A 509:6019
Luust prees "Rees", Kihnu
ERM A 291:115
Õpetatud
Eesti Seltsi depositsioon: korjatud 1894-1895 dr. Oskar Kallase, Jaak Ilvese ja
Evald Allase poolt. Muuseumi kogus alates 1910.a.
Prees
(„REES“) kondist 2,5cm x 3,0cm pärineb Kihnust. Preesiga kinnitatakse särk ja
käised kinni. Neid tehakse vasest, hõbedast ja kondist.
Põhja-Eesti tüüpi neljasilmaline prees (varajane 18. saj)
Lameda ja sakilise servaga ehe, mille üldkujundus on tuletatud akantusest või õiemotiividest. Originaal kullatud.
Leiud on pärit: Harju- ja Virumaa, Pärnumaa, Muhu, Rapla, Hiiumaa, Vormsi, Jämaja.
"Eesti preesid on omapärased ehted, mida naabermaades ega ka kaugemal ei tunta." (K. Kirme "Eesti rahvapärased ehted, 2002.)
Lihtne neljasilmaline prees
Saaremaa preesid, levinud Sõrve-Sääres ja Jämajas. Lihtsa pinnakujundusega sõlele toetub 4 punast kivi. Jämaja naised ehtisid ennast ka kahevärviliste neljasilmaliste preesidega - sinakasroheline punasega.
Üksikud leiud: Hiiumaa, Viru-Nigula, Haljala, Paide, Viljandi.
Tahkuranna kihlasõlg
Maaleid Tahkurannast, erakogu.
Kätega sõlg Pärnumaalt, Häädemeeste kihelkonnast, Tahkuranna.
Seda sõlge kandsid nii mehed kui naised. Käte motiiv sobib tähistama liitu, kokkuhoidmist jms. Kätega sõlg oli levinud keskajal Skandinaavias.
Lihtne vitssõlg harjaga 13-19 saj. erakogu
Vitssõleks nimetatakse kitsast rõngakujulist sõlge, mille külge on kinnitatud sõle vits. Võib arvata, et vitssõlgi valmistati Eestis kogu ajaloolise aja vältel (s.o. 13.-19. sajandini), ent kõige enam olid nad levinud siiski selle perioodi lõpul, 18., eriti 19. sajandil. Kaalu Kirme "Eesti rahvapärased ehted."
Vitssõle läbimõõt kõigub 1,5 - 3,2 cm vahel. Vitssõled on levinud üle Eesti. Hulktahuka kujuliste klaasist ripatsitega vitssõled on levinud põhiliselt Hiiumaal. Paar leidu on veel Jämajast ja Viru-Nigulast.
Tinavaluvorm 1562
Raisa talu, Tiirimetsa küla, Jämaja kihelkond,
Saaremaa.
Leitud talgute korras.
Gotlandi liivakivist valmistatud tinavaluvorm. Vormi
külgedele on uuristatud kujundid. Nendesse valati tina.
1.Rist
2.Kolmest mummust koosnev ripats
3.Sõlg - Meeste
vitssõlg 13.-19. saj. Rõngakujuline sõlg. Vitssõlgi valmistati Eestis kogu
ajaloolise aja vältel s.o. 13.-19. sajandini. Täpilised või nöörornamendiga vitssõled
olid levinud juba varakult.
4.Mali või lehekujuline ripats
Valmistatud hõbedast 925.
Hästi säilinud vorm omab harukordselt dateeringut 1562
Vormist on võetud koopia. Proonksivalu.
Originaal erakogus.
Hiiu mehe pannal (Reigi, Emmaste)
erakogu
Valmistatud messingist.
Põhja-Eesti tüüpi prees
Autor: Keiu Kulles
Lääne-Eesti kuhiksõlg
erakogu
Karuse ERM A 509:706
Mulgi sõlg 19. sajand
Väike valatud tahukate ja õitega Mulgi kuhiksõlg
